PHP.EE FOORUM   
Nimi:   Pass:   Mäleta mind! 
   Teemad | php.ee esilehele | registreeri | Märgi kõik teemad loetuks | #php.ee Skype vestlus | RSS
UUS TEEMA  OTSI  Lehekülgi: 1
Mitu aastat?
Postitaja: 5aastane 2017-04-10 20:32:12
Mitu aastat tänapäeval kulub, et täielikust tropist korralikuks PHP arendajaks saada?
RE: Mitu aastat?
Postitaja: www24.ee 2017-04-10 22:31:49
siin – https://www24.ee
RE: Mitu aastat?
Postitaja: aaa2 2017-04-11 15:07:11
tropist ei saagi php arendajat, saab pigem suurem tropp :D
RE: Mitu aastat?
Postitaja: asdasdad 2017-04-12 12:17:43
Oleneb eesmärkidest ka. Kui ainult raha (siis PHP vb vale puu mille all haukuda), siis ilmselt pole reaalne. Kui reaalne huvi tehnoloogiate, automatiseerimiste, arenduse vastu siis mõne aastaga võiks juba tekkida mingi skill-level küll. Oleneb ka eelnevast taustast. "Tropp" määratlus viitab sellele, et ilmselt pole väga lootust vist kui te just väga noor pole lihtsalt ja ei oska veel täiskasvanute kombel rääkida. Ühesõnaga küsimusele vastata on raske kuna pole sisend infot teie kohta.
RE: Mitu aastat?
Postitaja: - 2017-04-18 07:58:01
PHP arendamine on selle küsimuse puhul kõige lihtsam asi, küsimus taandub suuresti sellele: Mitu aastat tänapäeval kulub, et täielikust tropist korralikuks saada?
RE: Mitu aastat?
Postitaja: trikifiin 2017-04-19 00:15:05
Naljakas kuidas elu lihtsalt iial nii ei toimi, kuidas sa seda siin nii praegu kirjutades küsid...Rõhk sõnal "kirjutades"
RE: Mitu aastat?
Postitaja: ufoprogrammeerija 2017-05-22 19:43:29
Tavalise struktuur-orienteeritud programmeerimisoskuse ehk
esmaste skriptide kirjutamisele, mis koosnevad vaid funktsioonidest,
kulub ehk paar nädalat, eeldusel, et on keegi, kes juhendab.

Objektorienteeritud programmeerimise ja arendusmustrite
kasutama õppimiseks kulub eeldusel, et ülikoolis või
iseseisvalt on algoritmide osa õpitud

(Tasuta alla laetav Tartu Ülikooli vastava õppeaine õpik,
Jüri Kiho "Algoritmid ja andmestruktuurid")
http://dspace.ut.ee/handle/10062/16869

umbes paar aastat reaalsete projektidega harjutamist, eeldusel,
et enne reaalse projekti käsile võtmist on
koos programmeerimisharjutuste läbi tegemisega
("läbi rogrammeerimisega") läbi loetud

("Head First Design Patterns.")
http://shop.oreilly.com/product/9780596007126.do


Kui tahta profesionaalse tarkvaraarendajana töötada või
üldse mingitki sellist tööd teha, kus palju arvutiga
kirjutada tuleb, siis tasub kindlasti kulutada see
paar nädalat, paar tundi päevas, 10-sõrme-süsteemi
ära-õppimiseks, et arvuti taga kirjutades saaks
tähelepanu hoida lahendataval probleemil selle asemel,
et pidevalt oma tähelepanu hajutada sellele, et kuidas
klaviatuurilt mingi klahv üles leida. 10-sõrmesüsteemi
oskus annab teksti-sisestuse alal kiirust juurde vaid
e-kirjade, blogipostituste, foorumipostituste, üldise
loba kirjutamisel, sest progredes on nii ehk naa mõttepausid,
aga progremisel annab 10-sõrmesüsteemi valdamine
meeletu ajavõidu just tähelepanu mitte-hajumise kaudu
ja 8h päevas arvuti taga istudes võimaldab 10-sõrmesüsteem
paigaldada klaviatuuri ergonoomiliselt
"süle ligidale" (näiteks laua külge kruvitavale
spetsiaalsele klaviatuuri-sahtlile) ning samal ajal
monitori enam-vähem silmade kõrgusele, et kael kangeks
ei jääks ja sirge seljaga istuda saaks. Jällegi, 8h/päevas
arvuti taga istudes on ergonoomika oluline.
Ja veelkord, eks proovige kasvõi pastakaga kirjandit
kirjutada kui kirjadi sisu üle mõtlemise asemel tähelepanu
hajub pastaka kasutamise ja käes hoidmise peale. Sama
lugu kodeerimise ja klaviatuuri kasutamisega.

(Tasuta helipõhine onlain-harjutusprogramm.)
http://www.doorwayonline.org.uk/typing/texttype2/

Enne 10-sõrmesüsteemi selgeks õppimist ärge üldse
kulutagegi aega ühegi klaviatuuri suurel määral kasutamist
eeldava töö õppimisele. Aasta 2017 on 21. sajandil ja
helituvastuspõhine kirjutamine, et räägite mikrofoni ja
arvuti kirjutab, põhimõtteliselt ei aita, sest mitmeid
sõnu, mida kirjutatakse erinevalt, hääldatakse sama moodi.
Näiteks: "off:of", "by:buy", "male:mail", "weather:whether",
"U:You", "to:2", jne.


Tarkvara-arenduses on väga erinevad koolkonnad. Üldidee on
umbes sama mis puusseppadega: töövahendid ja materjal, puutükk,
võib olla üks ja sama, aga erinevad meistrid teevad samade
töövahenditega ja samast materjalist sama toodet tehes
tööd väga erineva hoolsuse ja stiiliga ning sama materjali
ja samu töövahendeid saab kasutada ka erinevate toodete
loomiseks. Puidust kujuke kuskil muuseumis on ikkagi hoopis
midagi muud kui samasugusest puidust tehtud pingi-jalg
kuskil aiamaal või pargis. Sama tarkvaraga. Öelda, et
tehnoloogia X kõlbab vaid tööks Y, on ebatäpne, sõltumata
sellest, et tööks Y võib osade lisatingimuste korral
sobida paremini siiski mõni muu tehnoloogia kui X.
Näiteks, Te tõenäoliselt ei tahaks sõita autoga, mille
pidurisüsteem, kiirusel 100km/h, toimib vaid siis, kui
PHP-interpretaator antud andmete korral sobivalt toimib,
kuid PHP sobib suurepäraselt vähema töökindluse nõuetega
tarkvara vahekomponendiks, mis edastab veebiserveri
abil veebilehitsejast saadud andmed mõnele muule,
täiesti ükskõik millises programmeerimiskeeles kirjutatud,
programmile.

Minu isiklik soovitus on, et selle asemel, et PHP-s
töömahukat programmi kirjutama hakata, tehke parem nii,
et Te kirjutate töömahuka osa veebitarkvarast Ruby-s,
konsoolirakendusena, ning PHP-skript tõmbab tööle
konsoolirakenduse ja edastab kõik sissetulnud andmed
tollele konsoolirakendusele ning tagastab oma vastuseks
tolle konsoolirakenduse poolt tagastatud BAIDIJADA, ilma,
et hakkaks üldse analüüsimagi, mida see konsoolirakendus
tagastas. Sedasi Te saate oma programmi majutada PHP-majutust
pakkuva majutusteenuse pakkuja juures, eeldusel, et seal
on ka konsoolijuurdepääs olemas, nõnda, et Te saate oma
enda muu programmeerimiskeele (Teie vabal valikul) ära
kompileerida. Kui kliendikandidaat viriseb, et Ta
tahab puhast PHP-d, siis otsige omale uus kliendikandidaat,
sest Te peate enda korral ikkagi kõrvutama töö eest saadava
raha ja töö tegemiseks kuluva tööaja ning PHP on ajaloolistel
põhjustel üks erand-erandi-otsas, et mitte öelda,
suurepärane liidestus veebiserveritega, aga programmeerimiskeelena
väga ebaõnnestunud. Kui tahate, tehke konsoolirakendus
kasvõi C# kasutades:

http://www.monodevelop.com/

ja ühendage too oma PHP-skriptiga, skeemi kohaselt:

1) veebilehitseja läheb aadressile <Teie veebirakenduse URL>
2) Veebiserver tõmbab tööle Teie PHP-skripti.
3) Teie PHP-skript tõmbab tööle Teie
konsoolirakenduse ja tagastab päringuks
konsoolirakenduse poolt tagastatud baidijada.
(See baidijada võib olla tekst, aga
seda, kas see on tekst või midagi muud,
PHP-skript ei pea analüüsima.)

Eriti oluline on see, et Te ei hakkaks erinevaid
kliente teenindades samu asju nullist saadik kirjutama
ja arvestate ka sellega, et ameeriklastel on
VÄGA SUUR SUU: nad räägivad küll suure suuga, et
nende projekt toimib ja võimaldab pudrumägesid,
aga tegelikult kui testima hakkate, sõltumata projektist,
siis tuleb välja, et asi on puruks ja ei toimi. Seega,
Teil on vaja luua oma enda läbi testitud komponentidest,
nii enda kirjutatutest kui ka teiste loodutest,
TEIE ENDI POOLT TESTITUD kollektsioon.

Teine asi, mida Te peate meeles pidama, on see, et
sellist asja, nagu TAGASIÜHILDUVUS eri sama komponendi
eri versioonide vahel EI EKSISTEERI. Reklaam on küll,
et võite teegi vana versiooni uue vastu välja vahetada
nii et kõik jääb tööle, aga tegelikult see on nii
vaid erand-juhul ja kui Teie peate oma kliendile garanteerima,
et Teie poolt üle antud töö TOIMIB, siis Te peate kõik
ise järgi testima, sest Teist odavamaid hindusid on
erinevate vabakutseliste portaalide kaudu

https://www.freelance.com/en/

jalaga segada ja ainuke põhjus, miks keegi Teile
Eesti oludes ära elamiseks sobivat raha on nõus
üldse maksma, on see, et Te tarnite odavatest
indialastest TÖÖKINDLAMAT tarkvara. Teie kaup on
ju bitijada, mida Te kliendile annate üle distantsilt,
isegi mitte plaadi ega USB-pulgaga. Distantsilt, e-postitsi,
saab sama teenust osutada aga ükskõik kust maailmas,
sealhulgas Eestist odavamatest piirkondadest.

("The Cost for IT Services in Europe: Market Research")
https://yalantis.com/blog/cost-services-europe-market-research/

Nii et, kui tahate amatöristlik rämpsu-kirjutaja olla,
siis kolige elama kuhugi, kus Teil toit ja muud
elamiskulud odavamad on kui eestis. Eestlaste suurimad
konkurendid ei ole isegi soomlased, vaid on rootslased.
Ja nüüd kujutate ette, mida tähendab maailma mastaabis
turunduses "rootsi kvaliteet". Need ajad, mil eestlased
olid odavamad kui rootslased, on samuti möödas. Olen
ise rootslastele kaotanud korduvalt, sest rootslased pakuvad
odavamalt kui mina.

Tulles tagasi teema juurde, et kaua kulub
"tropist"(oletan, et mõtlete selle all "algajat")
korralikuks tarkvara-arendajaks saamine, siis
olles sel alal üle 16 aasta õppinud ja töötanud, ma ei tea,
kas mina korralikuks kvalifitseerun, aga tean öelda
seda, et tarkvara-arenduse keerukaim ülesanne on
leida lahendatavale probleemile tehniline lahendus.
Programmeerimiskeeled ja teegid/raamistikud on umbes sama
nagu eesti ja inglise ja saksa keel romaani kirjutamisel:
loll inimene on loll igas keeles, aga tark inimene
oskab tarku mõtteid väla öelda kasvõi vigase grammatika
ja puuduliku sõnavaraga. Sama tarkvara-arenduses:
probleemile matemaatiliselt tarka lahendust teades
on võimalik kasvõi programmeerimiskeelt ja teeke vähe tundes
tarnida parem teenus/lahendus kui programmeerimiskeelt ja
teeke ja raamistikke detailideni tundes ja samal ajal
matemaatiliselt puudulike osksutega olles see võimalik on.


Mis puutub tehnoloogia-valikusse, siis Te peate kõigepealt
endale selgeks tegema, milliseid kliente Te teenindada soovite,
milliste INIMESTEGA Te suhelda soovite, ning siis alles saate
vaadata, mis tehnoloogiaid tolle valdkonna inimesed ajalooliselt
on kasutanud ning kuidas selle valdkonna programmeerimiskeeli
liidestada Teie poolt välja valitud meelistehnoloogiaga.

Minu soovitus oma enda meelistehnoloogia valikul on arvestada,
et väga suurt korporatiivrahastust saavad projektid (Java, C#, COBOL, jne.)
jäävad mingil hetkel rahastuseta ja muutuvad kasutuskõlbmatuks,
mistõttu neis tehnoloogiates loodud teegid, kaasa arvatud Teie
loodud teegid, muutuvad siis samuti kasutuskõlbmatuks ja sellega
olete katanud ka oma ajalise (aeg=raha) investeeringu oma
töövahendite/teekide/raamistike arendusse. Ainukesed projektid,
mis ajale vastu peavad, on 0-eelarvega, NULLEELARVEGA. Näiteks
Ruby, näiteks Linux. (Linux oli oma algusaastatel NULLEELARVEGA).
Näiteks Free Pascal on sobiv, nulleelarvega, vabakutseliste poolt
arendatav ja ajale vastu pidav. C ja C++ peavad samuti ajale vastu,
tänu GCC-le.

Teie valik.

Tänan lugemast.

""

Leheküljed: 1

©2002-2013 Martin Rebane & PHP.ee kaasautorid
  0.497617959976