PHP.EE FOORUM   
Nimi:   Pass:   Mäleta mind! 
   Teemad | php.ee esilehele | registreeri | Märgi kõik teemad loetuks | #php.ee Skype vestlus | RSS
UUS TEEMA  OTSI  Lehekülgi: 1
Otsin programmeerijat
Postitaja: Johanna R. 2017-09-19 12:25:36
Tere,

Otsin programmeerijat rakenduse(iOs&Android) väljatöötamiseks ja disainerit front endi jaoks.

Töö on tasustatud ja palun enda informatsioon saata info@wut.events

Johanna
RE: Otsin programmeerijat
Postitaja: kust_otsida 2017-09-19 23:59:37
Nendelt lehtedelt kindlalt leiate.


Parim ja järgi proovitud:
https://www.upwork.com

Samuti mõeldav, kuid pole testinud:
https://www.guru.com
https://www.workshape.io
https://www.freelance.com
https://www.freelancer.com
https://remoteok.io/
https://www.bountysource.com/


Ajast ja arust, aga võibolla kellelegi sobib:
https://www.toptal.com/


RE: Otsin programmeerijat
Postitaja: Johanna 2017-09-26 11:58:54
Suur aitäh!
RE: Otsin programmeerijat
Postitaja: vabakutselistest 2017-09-29 10:18:42
Vabakutseliste eelis firmade ees on, et
kui firma korral otsustab firma juht ja
tarkvara-arendaja ei ole see, kes otsustab,
siis vabakutselise tarkvara-arendajaga otse
suheldes käib kogu jutt SPETSIALISTIGA, KES
RÄÄGIB ISEENDA EEST ja ka ise otsustab, kuidas
ta tehnilise poole pealt kõige optimaalsemalt töö
tehtud saab.

Rahaliselt tasuta lõunaid pole, kuid
vabakutselisel tarkvaraarendajal pole vaja
ülal pidada sekretäri, koristajat, firma kontorit,
firma "investoreid", koodi mitte-kirjutavat
peadirektorit, müügimeest. Müügitööle kuluv
aeg muidugi tegelt kirjutatakse arendustööde
hinna sisse, a la tark on oma kodutöö hästi
hoolsalt ära teha, sest siis kulub vähem töötunde
tühja loba peale ja "viisaka käe hoidmise" peale, kuid
otse iseenda eest rääkiva tarkvara-arendajaga on
isegi "käe hoidmise" korral loba ja "koosolekuid"
vähem ja seega ka vähem kliendi poolt
kinni makstavaid loba-töö-tunde.

Suuremaid projekte teevad vabakutselised
tarkvara-arendajad koostöös teiste vabakutselistega
ning aja jooksul on igal inimesel välja kujunenud
oma "tuttavate" võrgustik, kellelt "allhanget" tellida.

Loomulikult iga inimene omavahel kokku ei sobi
ning kindlasti on see nii ka vabakutseliste
tarkvaraarendajate ja nende kliendikandidaatidega.
Kuid ega ükski firmagi garantiid ei suuda anda,
et nendega koostöö sujub, sest firmades töötavad samuti
INIMESED. Mis puutub mõttesse, et
firmade korral on "tarkvaraarendaja trammi alla jäämise"
juhtumil "keegi teine asenduseks võtta", siis intellektuaalsete
tööde korral pole firmal kedagi asemele võtta.
Kui ikka "Aavo Pärt" "trammi alla jääb", siis
toda "Aavo Pärti" palganud "orkestri-dirigeerimis-firma"
põrub kolinal ja kontsert jääb ära.

Isiklikult kasutan vabakutselise tarkvaraarendajana oma
klientide "trammi riski" maandamiseks lahendust,
kus üritan oma kliendid muuta võimalikult autonoomseks.
Tarnin kliendile virtuaalmasina kliendi
projekti arenduseks vajaminevate arendusvahenditega
ning selleks, et uus arendaja ei peaks hakkama
raiskama oma aega (lugeda: minu ex-kliendi raha)
minu tarkvara uurimisele, proovin teha nõnda, et
minu loodavad komponendid on korraliku liidesega,
võimaldades edasiarenduste korral minu loomingut
muutmata kujul korduvkasutada.
Kui minu looming jookseb koos kõigi oma sõltuvustega
VirtualBox'i virtuaalmasinas, siis on mu looming
teiste arendajate loominguga kokku ühendatav ilma,
et nad peaks minu tarkvara muutma ja sinna ka
kogemata või lohakusest vigu tekitama.
Asjatundmatute või ka niisama lohakate muudatuste
elimineerimine vähendab tõenäosust, et
minu tarkvara on minu ex-kliendi käes puruks.


Noorematele tarkvara-arendajatele, kes otse ülikoolist tulevad,
soovitan umbes 2 aastat orjata mõnes sellises
firmas, kus Teil on mõni kogenum juhendaja.
Sedasi saate oma piinlikud äpardused
ära teha ilma, et Teie isiklik maine
vabakutselisena kannataks, sest kogenematusest tehtud pläki korral
jääb kliendi silmis süüdi "firma", mitte konkreetne
inimene, kuid vabakutselised vastutavad oma isikliku
mainega. Kõige parem lahendus noorematel on
üldsegi proovida tööle saada kuhugi ülikooli
laborisse või mittetulundusorganisatsiooni,
kus viletsama palga kompensatsiooniks on korralik
juhendamine kas mõne ajudega, väärika, kolleegi
või otse õppejõudude poolt. Tarkvara-projekte
müüvaid tarkvara-arendus-KOODIAHVILAID palun
"rohelistel" tarkvara-arendajatel jumala eest
töökohana vältida, sest targemad inimesed
ei talu neid, mistõttu Te jääte seal korralikust
juhendamisest ilma ja palk on seal kah vilets.
Negatiivsete linnalegendidega rämps-tarkvara-tootja
nimi CV-s võib olla intelligentsema seltskonna
silmis lausa häbiplekiks, mis on halvem variant
kui töökogemuse puudumine, eriti kui inimene
halva mainega tarkvara-koodiahvilas kaua on töötanud,
sest sellises kohas kaua töötamine näitab, et
inimest ei häiri seal viljeletav vilets töökvaliteet ja
klientidele rämpsu müümine.

Kõige magusam 1. töökoht tarkvara-arendajale, mida soovitan,
on mingi sellise firma või asutuse tarkvara-arendus-meeskond,
mis EI MÜÜ PROJEKTE ja kus PUUDUVAD FIRMASISESED PROJEKTITÄHTAJAD.
ÜLIOLULINE ON, ET TEIE OTSENE JUHENDAJA ja ÜLEMUS OLEKS
ISE IGAPÄEVASELT KOODI KIRJUTAV SPETSIALIST, sest
siis suudab Ta Teie raskusi mõista. Üldjuhtide korral
on alati see probleem, et nad ei saa töö raskusest
aru ja hindavad Teid Teie jaoks raskete tehniliste
probleemide kaua lahendamise korral "viletsaks" või
seavad Teile muidu kunstlikke, LAUSA LOLLE, nõudeid
ja takistusi. Eriti vastik on see, kus Te teete kõvasti
tööd ja siis tuleb keegi loll lobamokk, kes pole probleemiga
end korralikult kurssigi viinud ja on Teist tehniliselt
kuhjaga viletsam, ja räägib oma mesimagusa jutuga Teie
üldjuhist ülemuse silmis end "heasse valgusse", nõnda, et
tema saab suurema palga ja paremad hüved kui Teie ning seda
olukorras, kus tegelikult Teie teete kogu raske ja sisulise töö ära.
Tüüpiliselt on sellised tehniliselt lollid, mesimagusa jutga,
lobamokad "vahejuhi" rollis. Kui Teil aga on
otseseks ülemuseks väärikas ja TÖÖKAS SPETSIALIST,
siis sellise inimesega saate tõenäoliselt väärikalt asju ajada ja
tööle keskenduda. Kui ta on KORRALIK NING TÖÖKAS, siis
ta proovib Teid ka juhendada, jättes Teile Teie endi
ülesannetes eksperimenteerimis-ruumi ning tehnilistes
küsimustes otsustamis-ruumi.

Sobivad asutused on näiteks mõni teadus-asutus,
mõni raamatukogu, mõni VÄIKSEM
tootmisettevõte (robotite progremine,
maja-sisesed äriprotsesside spetsiifilised väikeprojektid)

Eesti Energiat vältige, sest see on räigelt
suur mega-korporatsioon, kus tarkvara-arendajatele
ei antud oma tööd rahulikult ja hästi tegemiseks aega.
Eesti_Telefoni/Elioni/Teliat samuti vältige,
sest see on samuti suurkorporatsioon, kus
on väikesed palgad ja töö rahulikult tegemiseks
puudulikud võimalused. (Sealt ka need igasugu
hädad küll mobiilitelefoni, küll nuti-TV
maha-kukkumisega: nad hoiavad varuserverite
ära jätmise arvelt raha kokku ja kogenenumad
töötajad tahavad nende meelest kah "liiga palju"
palka, mistõttu pannakse tööd tegema odavamad,
väiksema erialase kogemusega, inimesed. Samas,
kõik me oleme ju kunagi noored ja kogenematu(ma)d olnud.

Üldreegel on, et MIDA SUUREM FIRMA, SEDA SITEM PALK
ja SEDA SITEMAD TÖÖTINGIMUSED. Teine reegel, mida
vaadata, on see, et kui firma asutajaks on mitte
tehnilise valdkonna spetsialist, vaid mingi
Majandusteaduskonna diplomiga ärikas, siis võite eeldada,
et kogu sotsiaalne süsteem on klassikaline diktatuur,
kus töötajaid üritatakse võimalikult räigelt ekspluateerida.
Nii et, uurige ennem äriregistrist firma asutaja nime
ja siis uurige internetiavarustest, kasvõi LinkedIn'ist,
mis on firma asutaja haridus. Kui ta on "majandusharidusega",
siis võite julgelt eeldada, et tema firmas toimub
ekspluateerimine. Kui tegu on spetsialistiga, kes on
omale firma asutanud ja igasugu "majanduskonsultandid"
firma juhtkonnast väljas suutnud hoida, siis on lootust,
et tegu on inimesega, kes soovib omale korralikku,
usalduslikku, vastastikku väärikat, töösuhet.
See pole muidugi reegel. Nii mõnigi eesti kõige halvima
töötajate kohtlemise mainega väikefirma on asutatud
spetsialistide poolt, kuid statistiliselt rääkides
on spetsialistide ja röövkapitalistide ideoloogiates erinevus.

Veel üks asi, mida võite tööle kandideerimisel proovida,
on pakkuda otse tööintervjuul välja, et Te ei soovigi
palgatööd, vaid Te soovite töötada tööVÕTU-lepinguga,
firma koosseisus, aga projektipõhiselt, vabakutselisena,
viisil, et Teie kui vabakutselise kliendiks ei ole otse
tarkvara lõpp-tarbija, vaid tarkvaraarendusmeeskonda omav
firma. Sellisel juhul peate küsima umbes 2 päeva töö-tasu
ettemaksuks ja alguses hiljemalt 2 nädala pärast arve
esitama, vähendamaks ise-enda kahjusid, kui nad otsustavad
kaabakatena Teile palka/töötasu mitte maksta. Oma arvutustes
arvutage vabakutselisena kohe sisse võimalus, et Teie
viimane arve jäetakse Teile võlgu, sest tõenäosus, et
Te suudate kohe esimese pauguga leida omale kliendiks
väärika ja korraliku maksekäitumisega kliendi, ei ole eriti suur.
Lepingusse peate siis ka panema, et autoriõigused
jäävad Teile, Te vaid litsenseerite oma tööd
kliendile MIT-litsensi alusel ja et Te ei maksa ainsatki
"leppetrahvi". EI MINGEID LEPPETRAHVE EGA "tasuta-proovitöö-päevi".
Kui väga asjalik kliendikandidaat on, siis võite
max. 2 päeva kulutada oma aega sellise test-ülesande
lahendamisele, mis kliendikandidaadi jaoks on äriliselt
absoluutselt kasutu, kuid mis demonstreerib, et
Te tulete ülesandega toime.

Eks neid punkte ja nüansse ole muidugi veel päris
palju, aga siin loetletu on üks, ausalt öeldes päris
pealkiskaudne ja kiiruga, tõenäoliselt ka kirjavigadega,
kirjutatud, alguspunkt.



Leheküljed: 1

©2002-2013 Martin Rebane & PHP.ee kaasautorid
  0.518095016479